23.05.2024 sai parlamendi mõlema koja lõpliku heakskiidu seadus, mis muudab 1990. ja 1996. aasta ringhäälinguseadust ning 2003. aasta sideseadust, sätestades avalik-õigusliku televisiooni jätkusuutlikkuse ja programmitootmise printsiibid muutunud oludes; nime, volituste, juhtimise ja auditeerimise küsimused; tellitavate programmide teenuste ning raadioteenuste regulatsioonid; tunnistas kehtetuks 2013. aasta kuritegevuse ja kohtute seaduse paragrahvi 40; Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumisest tulenevate ringhäälingualaste õigusaktide puuduste kõrvaldamise jm. Seaduse eesmärgiks on tagada, et avalik-õiguslikud meediakanalid (nt BBC, ITV ja Channel 4) saavad jätkuvalt pakkuda avalikkuse hüvanguks sotsiaalselt väärtuslikke teleprogramme muutuva tehnoloogilise arengu ja arenevate tarbijaharjumuste taustal. Selleks sätestati, et: avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele võimaldatakse suuremat paindlikkust oma kohustuste täitmisel (st, et kui varem arvestati avalik-õigusliku sisu nõude hulka ainult teatud telekanalitel edastatud saateid, siis edaspidi loetakse selleks ka voogedastusteenuste kaudu kättesaadavaks tehtud saateid); tagatakse, et avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide pakutavad veebiteenused on ligipääsetavad ja hästi leitavad; järelevalveasutusel Ofcom on õigus nõuda tellitavatelt voogedastusteenustelt (nt Netflix, Amazon Prime Video ja Disney+) sarnaseid standardeid ja kohustusi nagu on kehtestatud avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele. Seaduses sisalduvad ka raadioga seotud sätted, mh, et tagada riigi raadiojaamade jätkuv ligipääsetavus, sh digitaalplatvormidel (nt kaotatakse rida 1990ndail kommertsraadiojaamadele kehtestatud piiranguid, nt kohustus pakkuda spetsiifilist tüüpi sisu). Traditsiooniline otseülekannetega televisioon ja raadio on Suurbritannias endiselt populaarne (2021. aasta uuringu alusel vaatab 85% inimestest endiselt igal nädalal ringhäälingusaateid; 2022 kinnitati, et 89% riigi elanikest kuulab raadiot igal nädalal). Avaliku sektori ringhääling ja raadio seisavad aga silmitsi uute väljakutsetega, seaduse seletuskirjas on välja toodud kolm peamist probleemi: muutuv tehnoloogia; muutuvad tarbijaharjumused: tarbijad kasutavad järjest enam tellitavat sisu, 2024. aastal leidis Ofcom, et vähem kui pooled 16–24-aastastest vaatavad iganädalaselt telesaateid, teises uuringus järeldati, et sama demograafiline grupp veedab YouTube’is peaaegu poolteist tundi päevas; suurem konkurents, u 60% leibkondadest kasutab vähemalt üht tellitavat voogedastusteenust. Muutunud on ka telereklaamiturg, aastatel 2015–2020 langesid lineaarse telereklaami tulud kogu sektoris 31%. Mitmed sätted jõustuvad alles Ofcomi edasiste eeskirjade avaldamisega, mis tõenäoliselt toimub järk-järgult, kuna Ofcom konsulteerib erinevate seadusega hõlmatud osapoolte jm huvigruppidega. Tegu on meediamaastikku üle kahekümne aasta enim muutva seadusega.

Loe lähemalt:
Legislation.gov.uk, „Media Act 2024“;
UK Parliament, „Media Act 2024“;
Gov.uk, 06.05.2025, „Policy paper: Media Act: supporting documents“;
Ofcom, „Media Act Implementation“;
The Guardian, 04.11.2024, „New BBC chair to say ‘fight is on’ for future of UK programme-making“;
Clifford Chance. Ditri, Ella; Catli, Megan, 02.04.2025, „The Media Act 2024 - the government’s answer to changing technology and consumer habits