12.05.2023 kiitis Bundestag lõplikult heaks seaduse, millega vähendatakse Bundestagi liikmete arvu alates järgmistest, 2025. aastal toimuvatest parlamendivalimistest. Järgmises parlamendi koosseisus oleks kohti 630 (praegu 736). Valimisringkondade arv on 299. Parlamendi alamkoja kohtade arv on kasvanud iga kord valimiste järel riigi keerulise valimissüsteemi tõttu. Parlamendikohti on jagatud nii ühemandaadilistes ringkondades kui ka proportsionaalselt parteide üleriigilise toetuse alusel. Iga valija on hääletanud parteid ja kandidaati eraldi. See süsteem jääb kehtima, muudetakse seda, kuidas ringkondades antud valijate hääled kohtadeks arvutatakse. Valimiskünnis on viis protsenti, kuid partei pääseb praegu siiski parlamenti, kui võidab kolm kohta ühemandaadilisest ringkonnast. Seadusemuudatusega sooviti sellest erandist loobuda. Väiksemad opositsiooniparteid, kes erandist kasu said, vaidlustasid valimisseaduse muudatused Konstitutsioonikohtus. Kohus langetas otsuse 2024. aasta juunis, selle kohaselt vastab seadus valdavalt põhiseadusele, kuid leidis, et väikeparteide õigusi rikuks eelpoolmainitud võimaluse kaotamine (kolm ringkonnamandaati võitnud, kuid 5 % künnist mittesaanud parteide parlamentipääsemine). Seega vajab valimisseadus kiiresti kohandamist.

Loe lähemalt:
Bundesgesetzblatt, 13.06.2023, „Gesetz zur Änderung des Bundeswahlgesetzes und des Fünfundzwanzigsten Gesetzes zur Änderung des Bundeswahlgesetzes“;
Deutscher Bundestag, „Gesetz zur Änderung des Bundeswahlgesetzes und des Fünfundzwanzigsten Gesetzes zur Änderung des Bundeswahlgesetzes“;
Postimees, 17.03.2023, „Saksamaal kärbitakse oluliselt parlamendiliikmete arvu“;
Deutsche Welle, 30.07.2024, „Top German court finds fault with electoral law reform“;
American-German Institute. Siefken, Sven T., 15.08.2024, „Electoral reform in Germany“;
Library of Congress, Global Legal Monitor. Bleckmann, Lena, 16.08.2024, „Germany: Constitutional Court partially rejects Electoral Law reform