16.11.2022 kiitis Riksdag heaks põhiseaduse muudatuse, mis teeb võimalikuks terroritõrjeseaduste muutmise. 2022. aastal, pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale, loobusid Rootsi ja Soome oma neutraliteedipoliitikast ja esitasid taotluse NATOga liitumiseks. Türgi süüdistas aga Rootsit „terroristidele“ varjupaiga andmises ning nõudis riigilt NATOga liitumise tingimusena tõhusamat tegevust terrorismis kahtlustatavate vastu. Seadusemuudatus, mille poolt oli 349-kohalises Riksdagis 278 parlamendiliiget, võimaldab võtta vastu seadusi, mis piiravad ühinemisvabadust. Seadus sätestas, et: ühinemisvabadust võib piirata ainult nende ühenduste puhul, mis on terroristlikud või toetavad terrorismi või mille tegevus on sõjalise või sarnase iseloomuga või hõlmab mingi elanikkonnarühma tagakiusamist.
Rootsis peab põhiseaduse muudatuse heaks kiitma parlamendi kaks koosseisu, mille vahele jäävad üldvalimised. Esimene hääletus toimus eelmise vasakpoolse valitsuse ajal enne NATO liitumistaotluse ametlikku esitamist 2022. aasta mais (üldvalimised toimusid sama aasta septembris).

Loe lähemalt:
Svensk författningssamling, 01.12.2022, „Lag om ändring i regeringsformen“;
Sveriges Riksdag, „Föreningsfrihet och terroristorganisationer (vilande grundlagsförslag)“;
Government and the Government Offices, 30.12.2022, „Constitutional amendment offers greater possibilities to combat terrorism“;
Euronews, 16.11.2022, „Sweden changes constitution to strengthen its anti-terror law“