20.03.2023 läbis Rahvusassamblee lõppmenetluse pensionireformi seadus, mis näeb 2030. aastaks ette pensioniea tõstmise 62 eluaastalt 64-le. 2023. aasta septembrist hakati pensioniiga aastas kolme kuu kaupa tõstma, alustati 1961. aasta septembris sündinutest. Samuti pikendati 2027. aastaks vajalikku pensionistaaži 43 aastale (seni 42 aastat). Nagu praegugi, saavad 67-aastaselt pensionile jäävad inimesed automaatselt täispensioni, isegi kui nad pole 43 aastat töötanud. Erisused on ette nähtud nt emadele ja vabatahtlikele tuletõrjujatele. Valitsus kasutas eelnõu läbisurumiseks kiirendatud menetlust. Seaduse kiitis heaks ka Konstitutsioonikohus.
President Emmanuel Macroni toetatud pensionireformi vastu olid nii poliitiline vasaktiib, ametiühingud kui ka laiem üldsus. Pensioniea tõstmise vastu toimusid ulatuslikud streigid ja meeleavaldused, kus osalesid sajad tuhanded inimesed.

Loe lähemalt:
Légifrance, 15.04.2023, „LOI n° 2023-270 du 14 avril 2023 de financement rectificative de la sécurité sociale pour 2023“;
Ministère du Travail, de la Santé et des Solidarités, 10.01.2023, „La réforme des retraites de 2023“;
ERR Uudised, 19.01.2023, „Prantsusmaal puhkesid suured pensionireformi vastased meeleavaldused“;
ERR Uudised, 17.03.2023, „Macron surus pensionireformi läbi ja Pariisis puhkesid rahutused“;
ERR Uudised, 15.04.2023, „Macron jõustas laia vastuseisu tekitanud pensionireformi“;
France24, 15.04.2023, „Macron signs pension law as unions accuse him of ‘contempt’ for French“;
Vie-publique.fr, 05.06.2023, „Loi du 14 avril 2023 de financement rectificative de la sécurité sociale pour 2023“;
Lagazette.fr, 01.11.2023, „Des clés pour comprendre : la réforme des retraites 2023“