14.06.2023 sai Senati lõpliku heakskiidu seadus, mille eesmärgiks on majaomanike parem kaitse nende kinnisvara illegaalse hõivamise ehk skvottimise eest. Üle 60 parlamendiliikme vaidlustas selle, kuid 26. juulil otsustas Konstitutsioonikohus, et seadus (v.a üks punkt) vastab põhiseadusele. Seaduses anti skvottimise definitsioon, nt küllakutsutud sõber, kes keeldub lahkumast, pole skvotter. Teise isiku kodu hõivamine on juba karistatav – 2007. aastal seadustati skvotterite väljatõstmise protseduur ning 2020. aastal lihtsustati seda. Sestsaadik seadustati ka kaitse n-ö teise kodu hõivamise vastu. 2021. aastal said tänu sellele 170 omanikku oma kinnisvara mõne päevaga tagasi. Nüüd karmistati karistusi kodu hõivamise eest (edaspidi võib selle eest määrata kuni kolmeaastase vanglakaristuse ja 45 000 euro suuruse trahvi, varem oli karistuseks kuni aasta vangistust ja 15 000 eurot trahvi). Laiendati kaitset kõigi kinnisvaraomandite hõivamise vastu: eluaseme või äriruumide, põllumajandusliku või ametialaselt kasutatava kinnisvara hõivamise eest võib edaspidi määrata kuni kaheaastase vanglakaristuse ja 30 000 eurot trahvi. Uus kuriteoliik on üüripinnalt mittelahkumine, kui väljatõstmise kohtuotsus üürivõlgniku suhtes on lõplik ja jõustunud (otsusest kahe kuu möödumisel). Sel juhul saab kohaldada 7500 euro suurust trahvi, v.a talvisel ajal ja veel mõnel juhul. Kui varem oli üürivõlgnikul kaks kuud võlgnevuse tasumiseks, siis nüüd tuleb maksta hiljemalt pooleteise kuu jooksul.

Loe lähemalt:
Légifrance, 28.07.2023, „LOI n° 2023-668 du 27 juillet 2023 visant à protéger les logements contre l'occupation illicite“;
Vie-publique.fr, 28.07.2023, „Loi du 27 juillet 2023 visant à protéger les logements contre l'occupation illicite“;
Service-Public.fr, 18.10.2023, „Quelles protections pour les propriétaires victimes de squatteurs ou de loyers impayés?“