06.07.2023 andis Senat lõpliku heakskiidu seadusele, mille eesmärgiks on kiirendada naistele võrdsete võimaluste loomist avaliku teenistuse juhtpositsioonidele kandideerimisel. Seadusega suurendati juhtivatele ametikohtadele esmakordsel määramisel naiste kohustuslikku kvooti seniselt 40%-lt 50%-ni. Meede rakendub 2026. aastast riiklikus ja haiglate administratsioonis (nt osakonnajuhatajatele), 2026. või 2028. aastast kohalikes omavalitsustes (vastavalt valimistsüklile), üleminek võib toimuda astmeti. Seaduse nõuete täitmiseks anti kolm aastat aega, pärast seda võib tööandja saada trahvi. 2027. aastast ei tohi kummastki soost juhtivtöötajaid olla alla 40%. Praegu on avaliku teenistuse töötajaskonnast 64% naised, juhtidest aga kolmveerand mehed. Ministeeriumid ja presidendi kantselei peavad edaspidi hakkama igal aastal avaldama, mitu protsenti nende (juhtiv)töötajatest on naised (praegu on naisi ministeeriumites 41% ning presidendi kantseleis kahe naise kohta üksteist meest). Sarnaselt erasektoris kehtivatele nõuetele kehtestati ka ametialase võrdõiguslikkuse indeks avalikus teenistuses: nimelt peavad hiljemalt 2024. aasta sügisest üle 50 töötajaga ametiasutused igal aastal avaldama naiste ja meeste palgaerinevuse info ning vajadusel selle kõrvaldamiseks võetud meetmed. Lisaks peavad üle 40 000 (seni 80 000) elanikuga omavalitsused avaldama kümne kõrgeima palgasaaja palga suuruse ning nende soolise jagunemise.

Loe lähemalt:
Legifrance, 20.07.2023, „LOI n° 2023-623 du 19 juillet 2023 visant à renforcer l'accès des femmes aux responsabilités dans la fonction publique“;
Vie-publique.fr, 20.07.2023, „Loi du 19 juillet 2023 visant à renforcer l'accès des femmes aux responsabilités dans la fonction publique“