18.12.2025 võttis Rahvusassamblee vastu seaduse, mille eesmärk on tunnistada kahju, mida on kannatanud isikud, kes mõisteti süüdi abordi tegemises, rehabiliteerida neid naisi ja neid abistanud inimesi. Aastatel 1870–1975 mõisteti abordi tegemise või selle protseduuri läbiviimise eest süüdi üle 11 660 inimese. Nende kannatuste eest rahalist hüvitist ei ole ette nähtud. Enne 1975. aastat aborti teinud naiste tunnistuste kogumiseks ja ajaloo dokumenteerimiseks luuakse sõltumatu riiklik komisjon.
Abordi õiguslik raamistik enne 1975. aastat: 1810. aasta karistusseadustiku artikkel 317 reguleeris raseduse vabatahtliku katkestamise keeldu kuni 1975. aastani. Abort liigitati kuriteoks, mille eest abordi teinud naist ootas vanglakaristus ning protseduuri teostanud arste sunnitöö. 1852. aastal leevendas meditsiinilistel näidustustel abordi lubamine seda keeldu. 1920. aasta seadus laiendas karistuste ulatust, et see hõlmaks ka abordile õhutamist. 1939. aasta dekreetseadus karmistas karistusi, mis korduvate rikkumiste korral võisid hõlmata surmanuhtlust. Nt 1943. aastal giljotineeriti „inglite valmistaja“ Marie-Louise Giraud. 1948. aastani säilisid ranged repressioonid. Enne 1975. aastat, kui hakati lubama raseduse vabatahtlikku katkestamist, sätestas karistusseadustiku artikkel 317 järgmised karistused: naistele, kes tegid või proovisid aborti teha: pool kuni kaks aastat vangistust ja rahatrahv 360–20 000 franki; igaühele, kes tegi või üritas teha rasedale naisele aborti, olenemata naise nõusolekust: üks kuni viis aastat vangistust ja rahatrahv 1800–100 000 franki.

Loe lähemalt:
Legifrance, 30.12.2025, „LOI n° 2025-1374 du 29 décembre 2025 visant à reconnaître le préjudice subi par les personnes condamnées sur le fondement de la législation pénalisant l’avortement et par toutes les femmes avant la loi n° 75-17 du 17 janvier 1975 relative à l'interruption volontaire de la grossesse“;
Sénat, „Personnes condamnées sur le fondement de la législation pénalisant l'avortement“;
Vie publique, 30.12.2025, „Loi du 29 décembre 2025 visant à reconnaître le préjudice subi par les personnes condamnées sur le fondement de la législation pénalisant l'avortement et par toutes les femmes avant la loi n° 75-17 du 17 janvier 1975 relative à l'interruption volontaire de la grossesse“