15.05.2024 andis parlament lõpliku heakskiidu seadusele, mille eesmärgiks on parandada kuritegelikul teel saadud vara arestimise ja konfiskeerimise süsteemide tõhusust. Eelkõige näeb seadus ette teatud arestitud varade automaatse konfiskeerimise ning hõlbustab uurijate, kohtunike ja avaliku institutsiooni Agrasc tegevust. 2010. aastal asutatud Agrasc ehk arestitud ja konfiskeeritud varade haldamise ja tagasinõudmise amet on avalik-õiguslik asutus, mille eesmärk on tõhustada võitlust varimajandusega. Edaspidi konfiskeeritakse automaatselt kuritegelik vara, mis on olnud kuriteo objektiks, produktiks või vahendiks; seni on konfiskeeritud u 30% arestitud varadest. 2023. aastal arestiti 1,4 miljardi euro ja konfiskeeriti 175,5 miljoni euro väärtuses kuritegelikku vara. Hinnanguliselt võib aga riigis nt narkokuritegevuse aastakäive olla u 3,5 miljardit eurot. Arvestades selliste mahtudega lihtsustati nt vallasvara (autod, esemed jms) arestimise otsuste vaidlustamise korda, mille kinnipidamine ei ole tõendite kogumiseks enam vajalik: otsuse langetab edaspidi üks kohtunik (varem esimese astme otsuste läbivaatamise eest vastutav apellatsioonikohtu kriminaalsektsioon). Lisakaristust vara üldkonfiskeerimisega laiendatakse korruptsioonikuritegudele ning passiivsele ja aktiivsele mõjuvõimuga kauplemisele, mille eest karistatakse 10-aastase vangistusega. Kuriteoohvrite võimalusi parandati: edaspidi saavad nad Agrascilt nõuda kompensatsiooni kuue (seni kahe) kuu jooksul.

Loe lähemalt:
Legifrance, 25.06.2024, „LOI n° 2024-582 du 24 juin 2024 améliorant l'efficacité des dispositifs de saisie et de confiscation des avoirs criminels“;
L’Agence de gestion et de recouvrement des avoirs saisis et confisqués, 22.01.2024, „La peine de confiscation : un outil de justice et de dissuasion“;
Vie-publique.fr, 25.06.2024, „Loi du 24 juin 2024 améliorant l’efficacité des dispositifs de saisie et de confiscation des avoirs criminels