29.06.2021 võttis Rahvusassamblee vastu uue bioeetika seaduse (Senatis kiideti seadus heaks 24.06.2021 ja Konstitutsioonikohus otsustas 29.07.2021, et seadus on põhiseadusega kooskõlas). Tegu on 1994. aastal vastu võetud bioeetika seaduse neljanda versiooniga, mida parlamendis menetleti kaks aastat. Seadus lubab kunstlikku viljastamist taotleda ka lesbipaaridel ja üksikutel naistel (seni said seda teha ainult heteropaarid meditsiinilistel näidustustel). Kunstliku viljastamise abil eostatud lapsed võivad tulevikus täisealisena saada senisest rohkem infot oma bioloogiliste vanemate kohta. Tulevased sperma- ja munarakudoonorid peavad nõustuma, et nende isikuandmeid jagatakse nende järeltulijatega. Edaspidi võivad nii mehed kui ka naised lasta oma seemne- või munarakke külmutada vastavalt oma soovile (seni oli vaja meditsiinilist näidustust). Seadusega lihtsustati organidoonorlust, nt alaealiste õigust oma vanematele luuüdi anda. Sätestati ka, et tehisintellekti osalusest raviprotsessis tuleb patsienti teavitada. Teatud tingimustel lihtsustati embrüonaalsete tüvirakkude kasutamist teaduses.

Loe lähemalt:
Légifrance, 03.08.2021, „LOI n° 2021-1017 du 2 août 2021 relative à la bioéthique“;
Assemblée nationale, „Loi n° 2021-1017 du 2 août 2021 LOI n° 2021-1017 du 2 août 2021 relative à la bioéthique“;
Sénat, „Bioéthique“;
Reproductive Biomedicine & Society Online. Mathieu, Séverine, November 2020, „Catholic voice and ART: revising the French bioethics law“;
RFI, 04.02.2021, „French Senate approves controversial bioethics law, drops key elements“;
Vie-publique.fr, 29.09.2021, „Loi du 2 août 2021 relative à la bioéthique“;
Library of Congress, Global Legal Monitor, 16.11.2021, „France: President Macron signs new law on bioethics“