13.07.2023 sai Senati lõpliku heakskiidu seadus, mis aastateks 2024–2030 näeb kaitsekuludeks ette 413 miljardit eurot (see ei hõlma nt Ukrainale antavat abi). Parlamendis esitati eelnõule 1700 muudatusettepanekut. 2019.–2025. aasta eelarvega võrreldes kasvasid kaitsekulutused 40%. 2025–2027 peaks kaitsekulude osakaal jõudma 2%-ni SKPst. 2030. aastaks on ka kavas suurendada kaitseministeeriumi isikkoosseisu 275 000-ni ning reservväelaste arvu 80 000-ni (ning 2035. aastaks reservväelaste arvu 105 000-ni). Seadus panustab ka tuumaheidutuse tugevdamisele (sellele valdkonnale kulub 13% kaitsekulude eelarvest), nt on kavas Charles-de-Gaulle’i asendava lennukikandja ehitamine. Tähelepanu on pööratud ka kosmosele ja küberohtudele, nt suurendatakse kahtlase veebiliikluse jälgimise võimekust. Edaspidi võib teatud ettevõtetel olla kohustus säilitada kaitse-eesmärkideks vajalike kaupade või materjalide varu. Seadusega tugevdatakse parlamentaarset kontrolli, valitsus peab parlamendile igal aastal esitama aruande, 2027. aastal tehakse vahekokkuvõte ning selle tulemusel ei toimu lihtsalt arutelu nagu varem, vaid võetakse vastu seadusakt.

Loe lähemalt:
Légifrance, 02.08.2023, „LOI n° 2023-703 du 1er août 2023 relative à la programmation militaire pour les années 2024 à 2030 et portant diverses dispositions intéressant la défense“;
Vie-publique.fr, 02.08.2023, „Loi du 1er août 2023 relative à la programmation militaire pour les années 2024 à 2030 et portant diverses dispositions intéressant la défense“;
European Security & Defence. Auran, Jean François, 30.01.2024, „Examining the French Military Programming Act 2024–2030“