26.12.2024 võttis parlament vastu tehisintellekti arendamise raamseaduse, mille eesmärgiks seati tehisintellekti (TI) kasutamise ja arendamise raamistiku loomine, mis kaitseb inimeste õigusi, parandab elukvaliteeti ja tugevdab riigi konkurentsivõimet, samaaegselt tagades TI usaldusväärsuse ja ohutuse. Seletuskirjas nenditi, et tehisintellekt on alustehnoloogia, mis ei muuda pelgalt kõiki tööstusharusid, vaid ühiskonda tervikuna. Seaduses määratleti olulised mõisted (nt tehisintellekt, suure mõjuga TI, generatiivne TI ja TI‑eetika). Näiteks sätestati, et: tehisintellekt (TI) tähendab inimese intellektuaalsete võimete, sh õppimise, arutlusvõime, taju, otsustusvõime ja keelelise arusaamise elektroonilist rakendamist.
Eraldi on rõhutatud, et seda seadust ei kohaldata presidendi määruses sätestatud tehisintellektile, mis on välja töötatud ja mida kasutatakse üksnes riigikaitse või riigi julgeoleku eesmärgil.
Sätestati mitme nõuandva ja koordineeriva asutuse või nõukogu loomine, nt TI‑poliitika keskuse ja ohutuse uurimisinstituudi asutamine. Presidendi juurde luuakse riiklik TI‑komitee oluliste otsuste tegemiseks, selle liikmed ei tohi avaldada ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud saladusi ega kasutada neid muul otstarbel kui ametikohustustega seotud eesmärgil, vastasel juhul võib neid oodata kuni kolmeaastane vangistus või rahatrahv kuni 30 miljonit vonni (u 17 000 eurot). Valitsusele pandi kohustus, et teadus- ja IKT-minister koostab, muudab ja rakendab iga kolme aasta järel tehisintellekti üldkava. Rõhutati toetust kodumaiste TI uurimisasutuste välismaale laienemisele ja välismaiste TI uurimisasutuste Koreasse meelitamisele. Toetatakse TI-süsteemide sertifitseerimist ja kontrolli. Ettevõtted peavad kasutajaid teavitama, kui kasutatakse generatiivset või suure mõjuga TI‑d, eriti kui tulemused võivad olla reaalsest eristamatud. TI‑süsteemide puhul nõutakse riskihindamist ja ohutusmeetmeid, nt nõutakse ettevõtjatelt suure mõjuga TI inimlikku haldamist ja järelevalvet. Riik võib rikkumiste korral nõuda andmeid, teha järelevalvet ja rakendada sanktsioone.
Veel enne seaduse jõustumist võttis parlament vastu seadusemuudatused (30.12.2025), peamiselt vajadusest kiirelt areneva TI-ga sammu pidada ja murest sotsiaalse lõhe suurenemise pärast (nt eakad ja madala sissetulekuga inimesed), sh lisandus võimalus haavatavaid gruppe rahaliselt toetada, neid kaasata TI-ga seotud poliitika väljatöötamisel ning nõue, et TI mõju hindamisel tuleb arvestada ka haavatavate rühmadega. Muudatustes pandi rõhku ka TI treeningandmetele, st kavas on soodustada avalike andmete kasutamist TI treenimisel ja andmete kättesaadavuse süsteemset korraldamist. Lisandus TI kasutuse kohustuslik eelistamine riigihangetes.
Ettevõtetele pandud kohustus märgistada TI loodud sisu on pälvinud nii kohalike tehnoloogiaettevõtete (kelle sõnul lähevad need liiale) kui ka kodanikuühiskonna kriitika (nende hinnangul ei ole need piisavad). Seadus jõustus valdavalt 22.01.2026.

Loe lähemalt:
National Assembly, „[2206772] 인공지능 발전과 신뢰 기반 조성 등에 관한 기본법안(대안)(과학기술정보방송통신위원장)“; „[2215126] 인공지능 발전과 신뢰 기반 조성 등에 관한 기본법 일부개정법률안(대안)(과학기술정보방송통신위원장)“;
Korea Legislation Research Institute, „Framework Act on the Development of Artificial Intelligence and the Creation of a Foundation for Trust“;
The International Trade Administration, U.S. Department of Commerce, 14.04.2025, „South Korea Artificial Intelligence (AI) Basic Act“;
The Guardian, 29.01.2026, „South Korea’s ‘world-first’ AI laws face pushback amid bid to become leading tech power“