05.04.2023 võttis Seim 68 poolthäälega vastu riigikaitseteenistuse seaduse, vastu oli 11 liiget. Läti loobus kohustuslikust ajateenistusest 2007. aastal, kuid Ukraina sõja tõttu muutunud julgeolekuolukord tingis vajaduse kaasata kutselise armee ja Maakaitse kõrval riigikaitsesse rohkem väljaõppe saanud inimesi. Seadus näeb ette, et Läti kodanikest meestele kehtib riigikaitseteenistuse kohustus ühe aasta jooksul pärast 18-aastaseks saamist. 11-kuulist kaitseteenistust on võimalik läbida kaitsejõudude või Maakaitse üksustes. Militaarõppe kõrvale luuakse alternatiivteenistus. Vabatahtlikult võivad ajateenistusse astuda 18–27-aastased mehed ja naised. 2023. aasta juulis kavatseti relvajõududesse võtta kuni 300 vabatahtlikku. Neile kutsealustele, kes ei ilmu tervisekontrolli ja muudele kohtumistele, mis tuleb läbida enne teenistusse asumist, saab määrata kuni 350 eurot trahvi, kuid ajateenistuse vältimisega võib kaasneda ka kriminaalvastutus – see punkt tekitas parlamendis kõige rohkem diskussioone.

Loe lähemalt:
Likumi.lv, „Valsts aizsardzības dienesta likums“;
Latvijas Republikas Saeima, 05.04.2023, „State Defence Service introduced in Latvia“;
ERR Uudised, 05.04.2023, „Läti taastab kohustusliku ajateenistuse“;
LSM, 05.04.2023, „Compulsory military service to be re-introduced in Latvia“;
Postimees, 06.04.2023, „Kohustuslik ajateenistus rakendub Lätis kavandatust märksa lahjemana“