15.03.2023 võttis Alþingi vastu seaduse, millega muudeti varjupaiga taotlejate tingimusi: sätestati, et kui varjupaigataotlus on lõplikult tagasi lükatud, siis rahvusvahelise kaitse taotlejatele ette nähtud hüvesid makstakse veel ainult kuu jooksul, mitte kauem. Seda ei rakendata nt lastele, rasedatele ja raskelt haigetele isikutele. Kui isik ei saa objektiivsetel põhjustel selle aja jooksul lahkuda (nt ei saanud korda reisidokumente), võidakse ta toetusi pikendada, kui ta on riigist väljasaatmisega nõus. Eesmärgiks oli lihtsustada nende isikute väljasaatmist, kelle taotlused polnud põhjendatud. Seaduse tulemusena saadeti nt 2023. aasta novembris riigist välja 180 Venezuelast pärit isikut. Kui varem peeti seda riiki ohtlikuks ning Venezuelast pärit isikute hulk Islandil kasvas hüppeliselt (2018. aastal oli neid 14, 2022. aastaks 1209), siis 2023. aastast on Venezuelast tulnud isikute taotlused tihti tagasi lükatud.
Tulenevalt suurest sisserändesurvest, lubasid Põhjamaad (Taani, Soome, Island, Norra ja Rootsi) 2023. aasta oktoobris teha tihedamat koostööd, et ohjeldada viimastel aastatel kasvanud illegaalset sisserännet.

Loe lähemalt:
Alþingi, „Lög um breytingu á lögum um útlendinga, nr. 80/2016 (alþjóðleg vernd)“;
Stjórnartíðindi, „Lög um breytingu á lögum um útlendinga, nr. 80/2016 (alþjóðleg vernd)“;
InfoMigrants, 02.11.2023, „Nordic states to tighten collaboration on migrant deportations“;
Review, 17.11.2023, „Iceland deports 180 Venezuelans“