30.03.2023 võttis parlament vastu süsinikukrediidi kaitsemeetmete seaduse, millega muudeti mitut varasemat kliimaseadust (nt 2007. aasta riiklikku kasvuhoonegaaside ja energeetika aruandluse seadust), eesmärgiga sundida riigi suuremaid keskkonnasaastajaid (nt alumiiniumitehaseid, söekaevandusi ja naftarafineerimistehaseid) vähendama oma kasvuhoonegaaside emissiooni. Määratleti, kuidas ja mis alusel hakatakse süsinikukrediite väljastama ja üle kandma. Üks süsinikukrediit vastab tonnile süsinikuheitmetele. Seaduse mõjul peavad paljud riigi 215 suuremast tööstuskompleksist hakkama oma heitmeid vähendama u 5% aastas. Süsinikuheitmetele seati ka lagi, mida ettevõtted ajavahemikus 2020–2030 ei tohi ületada (1233 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti). Valitsus loodab, et seaduse mõjul vähenevad riigi süsinikuheitmeid 2030. aastaks 43% (2005. aasta tasemega võrreldes).

Loe lähemalt:
Federal Register of Legislation, „Safeguard Mechanism (Crediting) Amendment Act 2023“;
Parliament of Australia, „Safeguard Mechanism (Crediting) Amendment Bill 2023“;
The Guardian, 30.03.2023, „Australia passes most significant climate law in a decade amid concern over fossil fuel exports“;
Gilbert + Tobin, 06.04.2023, „Parliament approves the Safeguard Mechanism (Crediting) Amendment Bill 2023“