19.06.2025 võttis Eduskunta vastu saami parlamendi seaduse muudatused, mida arutati kaheksa aastat (eelmise parlamendikoosseisu ajal ei jõutud seda sisuliselt menetleda) ning millele oli tugev vastuseis. Vastu hääletasid mh kõik kohal olnud saami taustaga parlamendiliikmed. Muudatustega defineeriti, et saami parlamendi valijate ja kandidaatide nimekirja võib kanda isikud, kelle enda, vähemalt ühe vanema, vanavanema või vanavanavanema emakeel on olnud saami keel või vähemalt üks tema vanematest on sellesse nimekirja kantud enne 2027. aastat. Saami parlament on ammu sarnast seost parlamendi ja saamikeelsusega nõudnud, selle vastased aga sooviks, et saami definitsioon oleks võimalikult lai. Seda sooviks juurte taasleidmiseks nt saamide lõuna poole kolinud järeltulijad. Seaduse algatanud valitsuse sõnul on uued kriteeriumid kooskõlas rahvusvahelise õiguse nõuetega (põlisrahvastel peab olema õigus ise määrata oma identiteet või liikmelisus vastavalt nende tavadele ja traditsioonidele, samuti õigus määrata oma institutsioonide struktuure ja valida selle liikmeid vastavalt enda protseduuridele). Inimõigusorganisatsioon Amnesty International, mis muidu Soomet mitme hiljuti vastuvõetud seaduse (nt Ottawa konventsioonist lahkumise) tõttu kritiseeris, pidas reformi saamide õiguste realiseerimisel oluliseks sammuks ja kirjeldas seda kui riigi 2025. aasta helgeimat hetke.

Loe lähemalt:
Finlex, 02.07.2025, „Laki saamelaiskäräjistä annetun lain muuttamisesta“;
Eduskunta, 13.01.2026, „Hallituksen esitys eduskunnalle laeiksi saamelaiskäräjistä annetun lain ja rikoslain 40 luvun 11 §:n muuttamisesta“;
Yle Uutiset, 19.06.2025, „Näistä syistä saamelaiskäräjälain muutos kesti näin pitkään – kerromme, mikä muuttuu“; 19.06.2025, „Saamelaiskäräjälaki hyväksyttiin – saamelaiset riemastuivat mutta lähes kaikki lappilaiskansanedustajat olivat vastan“;
Savon Sanomat, 21.04.2026, „Amnesty vuosiraportissaan: Suomen irtautuminen Ottawan sopimuksesta vaarantaa siviilien turvallisuuden“