05.06.2025 võttis Seim vastu kodanikukaitse ja katastroofide ohjamise seaduse muudatused, milles sätestati nõue ehitada teatud tüüpi hoonetesse varjendid, samuti neile kehtivad ehituslikud nõuded ning kasutusjuhised sõja või katastroofi korral. 2027. aasta algusest on varjendite rajamine kohustuslik uutele hoonetele (nt enam kui viiekorruselistele korterelamutele, haridus- ja tervishoiuasutustele jne). Läti riiklik tuletõrje- ja päästeteenistus oli seaduse vastuvõtmise ajaks inspekteerinud u 4710 asukohta, neist vastas varjumiskoha standarditele 394 ja osaliselt 1200 kohta. Seadus annab varjendi määratluse ning kehtestab nende kolm kategooriat: I kategooria – kõrgeima taseme kaitse, mis kaitseb lööklaine, keemiliste ainete, ioniseeriva kiirguse, radioaktiivse tolmu ja šrapnellikildude eest; II kategooria – varjendid, mis kaitsevad lööklaine ja šrapnellikildude eest; III kategooria – olemasolevatest hoonetest kohandatud varjumiskohad, mis vähendavad lööklaine ja šrapnellikildude mõju. Kui varjendiga hoone renoveeritakse, rekonstrueeritakse või selle kasutusotstarvet muudetakse, tuleb varjend säilitada.
Läti Siseministeeriumi teatel oli 2026. aasta märtsiks varjendite/varjumiskohtade rajamine ja kohandamine vastavalt III kategooria nõuetele oluliselt edenenud. Lisaks 22,2 miljonile eurole, mis aasta varem Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) saadi, on Euroopa Majanduspiirkonna finantsinstrumendist kokku lepitud veel 27,5 miljoni euro eraldamine riigi kodanikukaitse taristu jaoks. Suur osa neist vahenditest investeeritakse Latgale julgeolekuolukorra parandamisse: kaasajastatakse ja laiendatakse häiresireenide võrgustikku kõigis Läti idapiiri omavalitsustes. Samuti jätkatakse III kategooria varjumiskohtade rajamist kõigisse riigi- ja munitsipaalhoonetesse ning ostetakse elektrigeneraatoreid haiglatele ja sotsiaalhoolekandekeskustele. Näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastamisega oli 2026. aasta veebruari seisuga sõlmitud lepingud 316 objekti kohandamiseks varjumiskohtadeks ning hindamisel oli veel 193 objekti.
Euroopa varjendite/varjumiskohtade olukord pole üldiselt kiita. Euronewsi andmetel on ELi liikmesriikide vahel tsiviilvarjendite katvuse osas suur lõhe: Soomes on 50500 varjendit/varjumiskohta, mille võimekus katab 85% riigi 5,6 miljonist elanikust, aga nt Saksamaal on vähem kui 600 toimivat varjendit/varjumiskohta, mis katavad u 0,5% riigi elanikkonnast, valitsus on teatanud plaanist investeerida kuni 30 miljardit eurot, et 2030. aastaks luua mahutavus miljonile inimesele (programm on alles hankemenetluse algstaadiumis). Ka Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias on varjumiskohtade katvus minimaalne, kusjuures hädaolukorra planeerimine keskendub peamiselt loodusõnnetustele, mitte sõjalistele ohtudele. Euronewsi hinnangul on Põhjamaad ja Balti riigid üldiselt hästi valmistunud ning toodi välja, et Eesti ja Läti rajavad varjumiskohti koolidesse ja haiglatesse.

Loe lähemalt:
Latvijas Republikas Saeima, 05.06.2025, „Saeima galīgajā lasījumā pieņem regulējumu patvertņu izveidošanai un pielāgošanai“;
BNN, 03.09.2024, „Security promises on paper: What or who is slowing creation of shelters in Latvia?“; 05.06.2025, „Construction of shelters to become mandatory for many buildings in Latvia after two years“;
Ministry of Finance, 10.03.2026, „Latvia is a leader among the Baltic States in upgrading its civil protection infrastructure“;
Iekšlietu ministrija, 10.03.2026, „Kozlovskis: Latvija ir līderos civilās aizsardzības infrastruktūras sakārtošanā, nepilna gada laikā tam piesaistīti gandrīz 50 miljoni EUR“;
Euronews, 12.03.2026, „Europe’s civil shelters are crumbling. Brussels can’t do much about it“