01.09.2021 said lõpliku heakskiidu seadusemuudatused, millega tühistati sõjaväelise diktatuuri ajal kehtestatud riikliku julgeoleku seadus ning lisati kriminaalseadustikku uus osa, kus defineeriti demokraatiavastased kuriteod. Senat kiitis seaduse heaks 10.08.2021 ja Kongressi alamkoda 04.05.2021. Näiteks liigitati demokraatiavastaste kuritegude alla spionaaž, õigusriigi toimimise vägivaldne takistamine ja demokraatlike institutsioonide saboteerimine. Näiteks ootab isikut, kes peab välisriigi esindajatega läbirääkimisi sõjaliste aktsioonide korraldamise üle (rünnak riigi iseseisvuse vastu), kolme kuni kaheksa aasta pikkune vangistus, reaalselt sellistes aktsioonides osalemise korral kuni 12aastane vangistus. President kuulutas seaduse välja osaliselt, väljakuulutamata sätete üle (nt valimiskampaaniate ajal valeinfo levitamine), arutab parlament veel edasi.
Viimastel aastatel kasutas föderaalvalitsus 1983. aastast kehtivat riikliku julgeoleku seadust sagedamini, nimelt oma kriitikute tegevuse takistamiseks. Julgeolekuseaduse tühistamist on paljud pidanud demokraatliku ühiskonna arengu seisukohalt oluliseks.

Loe lähemalt:
Gov.br, „Lei nº 14.197, de 1º de setembro DE 2021”;
Câmara dos Deputados, „Lei nº 14.197, de 1º de setembro DE 2021”;
Verfassungsblog. Oliveira de Sousa, Felipe, 14.06.2021, „Defending democracy with authoritarian means: The irony of fighting for democracy in Bolsonaro’s Brazil“;
Library of Congress, Global Legal Monitor, 26.08.2021, „Brazil: Federal Senate revokes National Security Law“;
MercoPress, 03.09.2021, „Bolsonaro signs into law new norm ending security criminal types from times of military rule”;
Library of Congress, Global Legal Monitor, 22.09.2021, „Brazil: New law defines criminal offenses against democratic rule of law“